Jõulud on usupüha. Iga aasta 25. detsembril tullakse kokku ja peetakse koos pidu.
19. sajandil muutis jõulukaartide populaarsus ja jõuluvana tekkimine jõulud järk-järgult populaarseks. Pärast seda, kui jõulude tähistamise komme Põhja-Euroopas populaarseks sai, ilmusid põhjapoolkeral ka talvega kombineeritud jõulukaunistused. Jõulud on traditsiooniline lääne festival. 19. sajandi algusest kuni 19. sajandi keskpaigani hakati jõule tähistama kogu Euroopas ja Ameerikas. Ja tuletas vastava jõulukultuuri.
Jõulud levisid Aasiasse 19. sajandi keskel. Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina olid kõik jõulukultuurist mõjutatud.
Jõulukaunistused
Jõulude ajal on inimestel palju kaunistusi. Näiteks jõulusukad olid suured punased sukad igas suuruses. Kuna jõulusokke kasutatakse kingituste hoidmiseks, on need laste lemmikasjad. Öösel riputavad nad sokid voodi kõrvale ja ootavad järgmist hommikut, et kingitusi saada;
Jõulumüts on punane müts. Räägitakse, et lisaks öösiti sügavale ja soojale magamisele leiad järgmisel päeval kaabu käest kallima kingitused;
Jõulupuu, tavaliselt toovad inimesed majja mõne igihalja taime (näiteks männi) või panevad selle enne ja pärast jõule õue, kaunistavad jõulutulede ja värviliste ehetega ning asetavad kuuse otsa ingli või tähe. Jõulupuu sai alguse Saksamaalt;
Jõulusõrmus, lääneriikide jõulude ajal koduuksele riputatud ehe, kasutab põhivärvi moodustamiseks tavaliselt rohelisi oksi ja lehti või viinapuud (männivill, männiokkad jne), hõbedast metalli ja kuldseid kellukesi punaste paeltega. , ning roheline, valge, kollane ja punane tähistavad rõõmu. Sellele on kirjutatud ka sõnad HÄID JÕULE või X'mas. Jõulusõrmus ilmus esmakordselt Soomes.
jõuluvana
Jõulude klassikaim viitab jõuluvanale, kelle prototüübiks on 4. sajandil pKr Myras (tänapäeva Türgis) elanud piiskop Püha Nikolaus. Ta on oma elus teinud palju heategevust ja talle meeldib salaja vaeseid aidata. Jõuluvana on tema hüüdnimi, mis tuleneb jutust, et ta andis salaja raha kolme tüdruku abistamiseks.
Pärast tema surma austati Nikolaust kui pühakut. Jõuluvana kujutis on valge habemega vanamees, kes kannab punast rüüd ja punast mütsi. Igal jõulupühal sõidab ta põhja poolt hirvede tõmmatud saaniga, siseneb igasse majja korstnast ja paneb jõulukingid sokidesse, et neid laste voodi kõrvale või ahju ette riputada.
Jõulud Hiinas
1. Õun
Jõulud algavad tavaliselt "jõuluõhtul" 24. detsembril. Kui välismaalased näevad hiinlaste käitumist sel ajal, on nad väga segaduses. Jõululaupäeval antakse inimeste käes vaikselt edasi kingitus nimega "Ping'an Fruit", mis annab mõista, et inimesed naudivad pärast Ping'an Fruit'i söömist rahu ja õnne. Siiski pole võõras kombeks saata või süüa jõululaupäeval "Ping'an Fruit", mis on saadaval ainult Hiinas.
2. Meelelahutus
Hiinlastel on jõulude ajal oma meelelahutusviis, nagu läänes sõbrapäevalgi. Enamik inimesi läheb sõpradega välja pidutsema, filme vaatama, laule laulma või ostlema.
Noorpaarid on seda alati romantiliseks päevaks pidanud. Nad lähevad koos kohtingutele, puhkusele, suusakuurortidesse või lõbustusparkidesse.
3. Õnnistus
Jõulude saabudes saadavad inimesed oma sugulastele ja sõpradele õnnistusi, saates postkaarte, WeChati, QQ-d, SMS-e, e-kirju, punaseid ümbrikke jne. Ükshaaval saadavad inimestele palju soojust ka õrnad, illustreeritud, kiirgavad e-kaardid ja tunded talvel.
Jõulude saabudes,meie firmasoovib kõigile häid jõule ja õnne nende peredele.

